Tsiviilõiguse üldosa

Ava otsing
Otsige
    1. EESSÕNA
    2. Esimene osa. Sissejuhatus tsiviilõigusesse ja subjektiivne tsiviilõigus
      1. 1. peatükk. Sissejuhatus tsiviilõigusesse
        1. 1. Eraõigus õiguskorra osana
        2. 2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem. Üldosa tähendus
        3. 3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis
        4. 4. Tsiviilõigus ja teised eraõiguse valdkonnad
        5. 5. Tsiviilõiguse allikad
          1. 5.1. Allikate mõiste ja liigid
          2. 5.2. Seadus
          3. 5.3. Euroopa Liidu õigus tsiviilõiguse allikana
          4. 5.4. Välislepingud
          5. 5.5. Tava tsiviilõiguse allikana
          6. 5.6. Kohtupraktika tähendus
        7. 6. Tsiviilõiguse kehtivus
          1. 6.1. Tsiviilõiguse isikuline ja territoriaalne kehtivus
          2. 6.2. Tsiviilõiguse ajaline kehtivus
        9. 7. Tsiviilõiguse tõlgendamine
          1. 7.1. Seaduse tõlgendamise mõiste ja eesmärk
          2. 7.2. Seaduse tõlgendamise meetodid
          3. 7.3. Õigusteadlaste arvamused ja teiste riikide praktika
        11. 8. Tsiviilõiguse edasiarendamine analoogia kaudu
      3. 2. peatükk. Tsiviilõigussuhe ja subjektiivne tsiviilõigus
        1. 1. Tsiviilõigussuhe
          1. 1.1. Tsiviilõigussuhte mõiste
          2. 1.2. Tsiviilõigussuhte (õiguste ja kohustuste) tekkimise alused
          3. 1.3. Tsiviilõigussuhete liigid
        3. 2. Subjektiivne õigus
          1. 2.1. Subjektiivse õiguse mõiste
          2. 2.2. Subjektiivse õiguse liigid
          3. 2.3. Subjektiivne õigus, tsiviilõigussuhe ja kohustus
          4. 2.4. Subjektiivsete õiguste tekkimine, muutumine ja lõppemine
            1. 2.4.1. Subjektiivsete õiguste tekkimine. Õigusjärglus
            2. 2.4.2. Subjektiivsete õiguste muutumine ja lõppemine
        5. 3. Nõuded ja vastuväited
          1. 3.1. Nõue kui spetsiifiline subjektiivne õigus
          2. 3.2. Nõuete tähendus õiguspraktikas ja kaasusülesannete lahendamisel
          3. 3.3. Vastuväited
          4. 3.4. Nõuete kontrollimise etapid ning olulisemad nõuete grupid
            1. 3.4.1. Nõuete kontrollimise etapid ja nõuete liigitus
            2. 3.4.2. Võlaõiguslikud nõuded
            3. 3.4.3. Asjaõiguslikud nõuded
            4. 3.4.4. Perekonna- ja pärimisõiguslikud nõuded
          6. 3.5. Nõuete kontrollimise järjekord
          7. 3.6. Nõuete paljusus
      5. 3. peatükk. Subjektiivsete õiguste teostamine ja kaitse
        1. 1. Õiguste teostamise ja kaitse põhimõtted
        2. 2. Õiguste teostamise piirid
          1. 2.1. Õiguste teostamise ajalised piirid
          2. 2.2. Õiguste lubamatu teostamine
        4. 3. Õiguste kaitsmine isiku enda poolt
          1. 3.1. Hädakaitse
            1. 3.1.1. Hädakaitse mõiste
            2. 3.1.2. Hädakaitseseisund ja hädakaitsetoiming
            3. 3.1.3. Hädakaitse piiride ületamine
          3. 3.2. Hädaseisund
            1. 3.2.1. Hädaseisundi mõiste ja liigid
            2. 3.2.2. Kaitse hädaseisund
            3. 3.2.3. Ründe hädaseisund
            4. 3.2.4. Õiguslikud tagajärjed
          5. 3.3. Omaabi
    4. Teine osa. Tehingud
      1. 4. peatükk. Tehinguõpetuse alused
        1. 1. Privaatautonoomia põhimõte ja lepinguvabadus
        2. 2. Tehingu mõiste ja õiguslik tähendus
        3. 3. Tahteavaldus
          1. 3.1. Tahteavalduse tegemise viisid
            1. 3.1.1. Tahteavalduse viisi valiku vabadus
            2. 3.1.2. Otsene tahteavaldus
            3. 3.1.3. Kaudne tahteavaldus
            4. 3.1.4. Vaikimine või tegevusetus tahteavaldusena
          3. 3.2. Tahteavalduse asendamine kohtulahendiga
          4. 3.3. Tahteavalduse tegemine
            1. 3.3.1. Tahteavalduse kehtivaks muutmine
            2. 3.3.2. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus
              1. 3.3.2.1. Kohalviibijale tehtud tahteavaldus
              2. 3.3.2.2. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus
              3. 3.3.2.3. Kindlale isikule tehtud tahteavalduse sisu
            4. 3.3.3. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus
            5. 3.3.4. Tahteavalduse tegija surm või piiratud teovõime
          6. 3.4. Tahteavalduse tagasivõtmine
        5. 4. Tehingute liigid
          1. 4.1. Tehingute liigitamise alused
          2. 4.2. Ühepoolne ja mitmepoolne tehing
            1. 4.2.1. Ühepoolne tehing
            2. 4.2.2. Mitmepoolne tehing
              1. 4.2.2.1. Leping
              2. 4.2.2.2. Juriidilise isiku organi otsused
          4. 4.3. Kohustustehing ja käsutustehing. Kausaalne ja abstraktne tehing
        7. 5. Tingimuslikud tehingud
          1. 5.1. Tingimusliku tehingu mõiste
          2. 5.2. Edasilükkava tingimusega tehing
          3. 5.3. Äramuutva tingimusega tehing
          4. 5.4. Hõljumisaeg
            1. 5.4.1. Hõljumisaja mõiste
            2. 5.4.2. Käsutuse piirangud hõljumisajal
            3. 5.4.3. Tingimuse saabumise mõjutamise piirangud
            4. 5.4.4. Kahju hüvitamise kohustus
          6. 5.5. Võimatu tingimus. Seadusvastane tingimus. Paratamatu tingimus
          7. 5.6. Tähtajaline tehing
        9. 6. Tehingute tõlgendamine
          1. 6.1. Tehingute tõlgendamise eesmärk ja mõiste
          2. 6.2. Tõlgendamise ese
          3. 6.3. Kindlale isikule tehtud tahteavalduse tõlgendamine
          4. 6.4. Määratlemata isikutele tehtud tahteavalduste tõlgendamine
          5. 6.5. Avalikkusele tehtud tahteavalduste tõlgendamine
          6. 6.6. Seaduse ja tehingu tõlgendamise erisused ja sarnasused
        11. 7. Tehingute tegemine. Lepingu sõlmimine
          1. 7.1. Tehingute tegemine
          2. 7.2. Ofert
            1. 7.2.1. Oferdi mõiste
            2. 7.2.2. Oferdi siduvus
            3. 7.2.3. Oferdi kehtivus ja lõppemine
          4. 7.3. Aktsept
            1. 7.3.1. Aktsepti mõiste
            2. 7.3.2. Aktsepti andmine
            3. 7.3.3. Muudatustega aktsept
            4. 7.3.4. Hilinenud aktsept
        13. 8. Tehingu vorm
          1. 8.1. Vormivabadus
            1. 8.1.1. Vormivabaduse põhimõte
            2. 8.1.2. Vorminõuete funktsioonid
            3. 8.1.3. Vormivabaduse piirangud
            4. 8.1.4. Vorminõude ulatus
          3. 8.2. Vormi liigid
          4. 8.3. Tehingu vormi järgimata jätmise tagajärjed
            1. 8.3.1. Seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise tagajärjed
            2. 8.3.2. Poolte kokkuleppest tuleneva vorminõude järgimata jätmise tagajärjed
      3. 5. peatükk. Tehingute kehtetus
        1. 1. Tehingu kehtetuse alused
        2. 2. Tühine tehing
          1. 2.1. Üldist
          2. 2.2. Tehingu tühisus vastuolu tõttu seadusest tuleneva keeluga
            1. 2.2.1. Seadusest tulenev keeld kui tehingu tühisuse alus
            2. 2.2.2. Tehingu tühisus kui keelu eesmärk
          4. 2.3. Tehingu tühisus vastuolu tõttu heade kommete või avaliku korraga
            1. 2.3.1. Heade kommete ja avaliku korra mõiste
            2. 2.3.2. Heade kommetega vastuolu õiguslik tähendus
            3. 2.3.3. Heade kommete vastased tehingud (juhtumite grupid)
          6. 2.4. Näilik tehing
          7. 2.5. Tühise tehingu kinnitamine
          8. 2.6. Tehingu ühe osa tühisus
          9. 2.7. Käsutuskeeldu rikkuv tehing
        4. 3. Tühistatav tehing
          1. 3.1. Tehingu tühistamise mõiste ja alused
          2. 3.2. Eksimus
            1. 3.2.1. Eksimuse mõiste ja avaldumisvormid
            2. 3.2.2. Eksimuse olulisus
            3. 3.2.3. Teisest poolest tulenevad eksimuse tõttu tehtud tehingu tühistamist õigustavad asjaolud
              1. 3.2.3.1. Teisest poolest tulenevate asjaolude tähendus
              2. 3.2.3.2. Teise poole poolt põhjustatud eksimus
              3. 3.2.3.3. Teise poole poolt äratuntud eksimus
              4. 3.2.3.4. Ühine eksimus
            5. 3.2.4. Eksimuse riisiko kandmine kui tühistamisõigust välistav asjaolu
            6. 3.2.5. Seos muude õiguskaitsevahenditega
          4. 3.3. Pettus
            1. 3.3.1. Pettuse mõiste ja avaldusvormid
            2. 3.3.2. Pettuse mõjul tehtud tehingu tühistamise õigus
            3. 3.3.3. Pettuse toimepanemine kolmanda isiku poolt
            4. 3.3.4. Seos muude õiguskaitsevahenditega
          6. 3.4. Ähvardus ja vägivald
            1. 3.4.1. Ähvardus ja vägivald kui tehingu tühistamise alused
            2. 3.4.2. Ähvardus
              1. 3.4.2.1. Ähvarduse mõiste
              2. 3.4.2.2. Ähvarduse õigusvastasus
            4. 3.4.3. Vägivald
          8. 3.5. Tühistamise kord
          9. 3.6. Tühistatava tehingu kinnitamine
        6. 4. Tehingu tühisuse ja tühistamise tagajärjed
          1. 4.1. Tehingu kehtetus
          2. 4.2. Tehingu tagasitäitmine
          3. 4.3. Kahju hüvitamise kohustus
      5. 6. peatükk. Esindus
        1. 1. Üldpõhimõtted
          1. 1.1. Esindamise mõiste ja tähendus
          2. 1.2. Esindamisega sarnased suhted ja esindamine muudes õiguse valdkondades
            1. 1.2.1. Reaalaktide tegemine ja võõra õiguse teostamine oma nimel
            2. 1.2.2. Juriidilise isiku juhtorgani liikmete tegevus
            3. 1.2.3. Kaudne esindus
            4. 1.2.4. Tahteavalduse edastamine teise isiku kaudu (käskjalg)
            5. 1.2.5. Esindamine avalikus õiguses ja menetlusõiguses
          4. 1.3. Esinduse eeldused ja tagajärjed
        3. 2. Esindamisel tekkivad suhted
          1. 2.1. Sise- ja välissuhte eristamine
          2. 2.2. Esindamisel tekkiv välissuhe
          3. 2.3. Esindamise aluseks olev suhe ehk esindatava ja esindaja sisesuhe
          4. 2.4. Sise- ja välissuhte eristamise tähendus
        5. 3. Esindaja tegutsemine esindatava nimel
          1. 3.1. Üldpõhimõte
          2. 3.2. Majandus- või kutsetegevuses tegutseja esindamise erisused
        7. 4. Esindusõigus ja selle liigid
          1. 4.1. Esindusõiguse mõiste
          2. 4.2. Esindusõiguse tekkimine ja liigid
          3. 4.3. Volitus
            1. 4.3.1. Volitus kui esindusõiguse liik
            2. 4.3.2. Volituse andmine
            3. 4.3.3. Volituse tekkimine seaduse alusel
            4. 4.4. Seadusjärgne esindusõigus
        9. 5. Esindusõiguse sisu ja ulatus
          1. 5.1. Esindusõiguse sisu ja ulatuse tähendus
          2. 5.2. Volituse sisu ja ulatus
          3. 5.3. Seadusjärgse esindusõiguse ulatus
          4. 5.4. Edasivolitamine
        11. 6. Esindusõiguse lõppemine
          1. 6.1. Volituse lõppemise alused
            1. 6.1.1. Volituse lõppemise aluste määratlemine
            2. 6.1.2. Volituse lõppemine esindatava ning esindaja tegevuse tulemusena
            3. 6.1.3. Volituse lõppemine esindatava või esindaja surma, teovõime kaotuse või pankroti tõttu
          3. 6.2. Seadusjärgse esindusõiguse lõppemise alused
          4. 6.3. Lõppenud esindusõiguse edasikehtivus
        13. 7. Esindusõiguseta esindus
          1. 7.1. Esindusõiguseta esinduse mõiste
          2. 7.2. Esindusõiguseta esinduse tagajärjed välises suhtes
            1. 7.2.1. Esindusõiguseta esindaja mitmepoolne tehing
            2. 7.2.2. Esindusõiguseta esindaja ühepoolne tehing
          4. 7.3. Esindusõiguseta esinduse tagajärjed sisesuhtes
          5. 7.4. Esindusõiguseta esindaja ja kolmanda isiku vaheline suhe
        15. 8. Esinduse kuritarvitamine
          1. 8.1. Esindusõiguse kuritarvitamise avaldusvormid
          2. 8.2. Tehingu tühistamist õigustavad asjaolud
          3. 8.3. Tehingu tühistamise kord ning tagajärjed
    6. Kolmas osa. Isikud
      1. 7. peatükk. Füüsiline isik
        1. 1. Isikud tsiviilõiguses, õigussubjektsuse mõiste
        2. 2. Füüsilise isiku õigusvõime
          1. 2.1. Õigusvõime mõiste ja tähendus
          2. 2.2. Õigusvõime ühetaolisus ja piiramatus
          3. 2.3. Õigusvõime algus ja lõpp
        4. 3. Füüsilise isiku teovõime mõiste ja tähendus
        5. 4. Piiratud teovõime
          1. 4.1. Piiratud teovõime tähendus ja alused
          2. 4.2. Vanuse tõttu piiratud teovõimega isikud
          3. 4.3. Vaimse tervise tõttu piiratud teovõimega isikud
        7. 5. Piiratud teovõimega isikute tehingud
          1. 5.1. Üldist
          2. 5.2. Piiratud teovõimega isiku mitmepoolne tehing
            1. 52.1. Tehingu tegemine seadusliku esindaja nõusolekul
            2. 5.2.2. Mitmepoolsed tehingud, mida piiratud teovõimega isik saab ise kehtivalt teha
          4. 5.3. Piiratud teovõimega isiku ühepoolne tehing
          5. 5.4. Alla 7-aastase alaealise tehing
          6. 5.5. Kehtetu tehingu tagajärjed
        9. 6. Piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja ja tema poolt tehingute tegemine
          1. 6.1. Piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja
          2. 6.2. Seadusliku esindaja poolt tehingute tegemine
        11. 7. Otsusevõimetu isiku tehing
          1. 7.1. Otsusevõimetuna tehtud tehing
          2. 7.2. Tehingu heakskiitmine
        13. 8. Elukoht ja tegevuskoht
          1. 8.1. Elukoha määramine
          2. 8.2. Elukoha tsiviilõiguslik tähendus
          3. 8.3. Piiratud teovõimega isiku elukoht
            1. 8.3.1. Alaealise elukoht
            2. 8.3.2. Piiratud teovõimega täisealise isiku elukoht
            3. 8.4. Tegevuskoht
          5. 9. Teadmata kadunud isik ja vara hooldus
            1. 9.1. Teadmata kadunud isik
            2. 9.2. Isiku vara hooldus
          7. 10. Isiku surnuks tunnistamine
            1. 10.1. Surnuks tunnistamise põhjus ja tagajärjed
            2. 10.2. Surnuks tunnistamise alused ja tähtajad
              1. 10.2.1. Üldine alus ja tähtaeg
              2. 10.2.2. Kadunuks jäämine õnnetusjuhtumi tagajärjel
              3. 10.2.3. Kadunuks jäämine sõjategevuse või loodusõnnetuse tagajärjel
            4. 10.3. Surnuks tunnistamise kord
            5. 10.4. Surnuks tunnistatud isiku surmaaeg
            6. 10.5. Surnuks tunnistatud isiku elusolek
            7. 10.6. Surma tuvastamine
            8. 10.7. Surmaaja muutmine
        15. 8. peatükk. Juriidiline isik
          1. 1. Juriidilise isiku mõiste
            1. 1.1. Juriidilise isiku mõiste kehtivas õiguses
            2. 1.2. Juriidilise isiku mõiste olulisemad teoreetilised käsitlused
          3. 1.3. Juriidilise isiku piiritlemine teistest sarnastest ühendustest
          4. 2. Juriidiliste isikute liigid
            1. 2.1. Juriidilise isiku liigitamine eraõiguslikuks ja avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks
            2. 2.2. Juriidilise isiku täiendavad liigitamise võimalused
            3. 2.3. Eraõiguslikud juriidilised isikud
              1. 2.3.1. Üldist
              2. 2.3.2. Eraõigusliku juriidilise isiku liikide põhitunnused
            5. 2.4. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud
              1. 2.4.1. Üldist
              2. 2.4.2. Riik ja kohaliku omavalitsuse üksus avalik-õigusliku juriidilise isikuna
              3. 2.4.3. Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud
          6. 3. Juriidilise isiku õigus- ja teovõime
            1. 3.1. Juriidilise isiku õigusvõime
              1. 3.1.1. Mõiste
              2. 3.1.2. Juriidilise isiku õigusvõime tekkimine ja lõppemine
              3. 3.1.3. Juriidilise isiku õigusvõime seotus tema eesmärgiga ja tehingute tegemine
            3. 3.2. Juriidilise isiku teovõime
              1. 3.2.1. Mõiste
              2. 3.2.2. Esindusorgan juriidilise isiku teovõime realiseerijana
              3. 3.2.3. Juriidilise isiku organi tegevuse omistamine juriidilisele isikule
                1. 3.2.3.1. Üldist
                2. 3.2.3.2. Organi poolt tehtud tehingu omistamine juriidilisele isikule, juriidilise isiku esindusõiguse piirangud
                3. 3.2.3.3. Organi ja muude isikute poolt toime pandud õigusvastase käitumise tagajärgede omistamine juriidilisele isikule
                4. 3.2.3.4. Organi ja muude isikute teadmise omistamine juriidilisele isikule
          8. 4. Juriidilise isiku asutamine
            1. 4.1. Asutamisvabadus ja asutajad
            2. 4.2. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamisstaadiumid ning registrikanne
            3. 4.3. Juriidilise isiku asutamisdokumendid
              1. 4.3.1. Üldist
              2. 4.3.2. Asutamisleping ja asutamisotsus
              3. 4.3.3. Põhikiri ja ühinguleping
          10. 5. Juriidilise isiku nimi, asukoht ja tegevuskoht
            1. 5.1. Juriidilise isiku nimi
            2. 5.2. Juriidilise isiku asukoht
              1. 5.2.1. Asukoha mõiste
              2. 5.2.2. Asukoha õiguslik tähendus ja muutmine
              3. 5.3. Tegevuskoht
          12. 6. Juriidilise isiku juhtimine
            1. 6.1. Mõiste ja organite liigid
            2. 6.2. Organite pädevus ja selle üleandmise keeld
            3. 6.3. Organi liikmete üldised kohustused
              1. 6.3.1. Üldist
              2. 6.3.2. Hea usu põhimõtte sisu organi liikmete omavahelistes suhetes
              3. 6.3.3. Juriidilise isiku organi liikme õiguste üleandmise keeld
            5. 6.4. Juriidilise isiku juhtorgani liikme suhe juriidilise isikuga
              1. 6.4.1. Juriidilise isiku juhtorgani liikmele esitatavad nõuded
              2. 6.4.2. Juhtorgani liikme õigussuhte alused
            7. 6.4.3. Juhtorgani liikme kohustused
              1. 6.4.3.1. Kohustuste liigid
              2. 6.4.3.2. Üldised kohustused
              3. 6.4.3.3. Peamised ja spetsiifilised kohustused
              4. 6.4.4. Juhtorgani liikme vastutus
          14. 7. Juriidilise isiku organite otsused
            1. 7.1. Mõiste
            2. 7.2. Otsuse tegemisele suunatud tahteavaldus ja selle kehtivus
            3. 7.3. Otsuse kehtetus
              1. 7.3.1. Üldpõhimõtted
              2. 7.3.2. Otsuse tühisus
              3. 7.3.3. Otsuse kehtetuks tunnistamine
              4. 7.3.4. Otsuse tühisuse tuvastamise ja kehtetuks tunnistamise tingimused ja kord ning otsuse mõju
          16. 8. Juriidilise isiku lõppemine
            1. 8.1. Juriidilise isiku lõpetamise ja likvideerimise mõiste
            2. 8.2. Juriidilise isiku lõpetamise viisid
              1. 8.2.1. Üldist
              2. 8.2.2. Juriidilise isiku vabatahtlik lõpetamine
              3. 8.2.3. Juriidilise isiku sundlõpetamine
            4. 8.3. Juriidilise isiku likvideerimismenetlus
              1. 8.3.1. Üldist
              2. 8.3.2. Likvideerija
                1. 8.3.2.1. Likvideerija määramine ja tagasikutsumine
                2. 8.3.2.2. Likvideerija õigused, kohustused ja vastutus
          18. 8.4. Nõuete esitamine ja rahuldamine
            1. 8.5. Vara jaotamine
            2. 8.6. Juriidilise isiku kui õigussubjekti lõppemine
            3. 8.7. Juriidilise isiku ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine
              1. 8.7.1. Üldist
              2. 8.7.2. Juriidiliste isikute ühinemine
              3. 8.7.3. Juriidiliste isikute jagunemine
              4. 8.7.4. Juriidilise isiku ümberkujundamine
    8. Neljas osa. Esemed
      1. 1. Eseme mõiste ja liigid tsiviilõiguses
      2. 2. Asjad
        1. 2.1. Asja mõiste
        2. 2.2. Asjade liigid
          1. 2.2.1. Kinnisasjad ja vallasasjad
          2. 2.2.2. Asendatavad ja asendamatud asjad ning liigitunnustega ja individuaalsed asjad
          3. 2.2.3. Äratarvitatavad ja äratarvitamatud asjad
        4. 2.3. Asja osad ja päraldised, asjade kogum
          1. 2.3.1. Üldist
          2. 2.3.2. Asja osad
            1. 2.3.2.1. Olulised ja mitteolulised osad
            2. 2.3.2.2. Näivosad
            3. 2.3.2.3. Mõttelised osad
          4. 2.3.3. Asja päraldised
          5. 2.3.4. Asjade kogum
      4. 3. Kehatud esemed õiguse objektina
      5. 4. Ettevõte
      6. 5. Vara
      7. 6. Kasu
      8. 7. Kulutused esemele
      9. 8. Eseme väärtus
    10. Viies osa . Tähtaeg ja tähtpäev ning aegumine
      1. 9. peatükk. Tähtaeg ja tähtpäev
        1. 1. Tähtaja ja tähtpäeva mõiste
        2. 2. Tähtaja liigid
        3. 3. Tähtaja ja tähtpäeva määramise võimalused
        4. 4. Tähtaja algus
        5. 5. Tähtaja lõpp, tähtpäeva määramine
          1. 5.1. Üldist
          2. 5.2. Aastates, kuudes ja nädalates arvutatava tähtaja möödumine
          3. 5.3. Päevades arvutatava tähtaja möödumine
          4. 5.4. Päevast väiksemates ajaühikutes (tundides, minutites jms) arvutatava tähtaja möödumine
          5. 5.5. Kindla kuupäevaga, sündmusega või kellaajaga määratud tähtpäeva saabumine
          6. 5.6. Erireeglid
        7. 6. Tähtaja peatumine, katkemine, pikendamine ja ennistamine
      3. 10. peatükk. Nõuete aegumine
        1. 1. Aegumise mõiste ja tähendus
        2. 2. Nõue kui aegumise ese
        3. 3. Aegumise õiguslikud tagajärjed
          1. 3.1. Aegumine kui vastuväide
          2. 3.2. Nõude aegumise tähendus kohtumenetluses või muus sarnases menetluses
          3. 3.3. Aegunud nõude täitmise ja tunnustamise tähendus
          4. 3.4. Aegumise mõju tagatistele
          5. 3.5. Õigusjärgluse mõju aegumisele
        5. 4. Aegumisele tuginemise piirangud
        6. 5. Aegumistähtajad
          1. 5.1. Üldist
          2. 5.2. Tehingust tulenevate nõuete aegumistähtajad
            1. 5.2.1. Tehingust tulenevad nõuded
            2. 5.2.2. Reegelaegumistähtaeg
            3. 5.2.3. Olulisemad erandid
            4. 5.2.4. Nõude aegumine tahtliku rikkumise korral
          4. 5.3. Seadusest tulenevate nõuete aegumistähtajad
          5. 5.4. Erandlikud aegumistähtajad
            1. 5.4.1. Surma põhjustamise, tervise kahjustamise või vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise nõuete aegumine
            2. 5.4.2. Korduvate kohustuste ja ülapidamiskohustuste täitmisele suunatud nõuete aegumine
            3. 5.4.3. Vindikatsiooninõuete aegumine
            4. 5.4.4. Perekonnaõiguslike nõuete aegumine
            5. 5.4.5. Pärimisõiguslike nõuete aegumine
            6. 5.4.6. Täitedokumendist tulenevate nõuete aegumine
            7. 5.4.7. Kõrvalkohustuste aegumine koos põhinõudega
          7. 5.5. Kokkuleppevabadus aegumistähtaegade muutmiseks
            1. 5.5.1. Üldist
            2. 5.5.2. Aegumistähtaja kokkuleppel “kergendamise” piirid
            3. 5.5.3. Aegumistähtaja kokkuleppel “raskendamise” piirid
            4. 5.5.4. Muud piirangud aegumist puudutavatele kokkulepetele
            5. 5.5.5. Keelatud kokkulepete tagajärjed
          9. 5.6. Aegumistähtaegade konkurents
        8. 6. Aegumise peatumine ja katkemine
          1. 6.1. Üldist
          2. 6.2. Aegumise peatumine
            1. 6.2.1. Aegumise peatumine kohtumenetluse ajal
            2. 6.2.2. Aegumise peatumine täitmiseks täiendava tähtaja andmisel, läbirääkimiste või kohtuvälise menetlemise ajaks
            3. 6.2.3. Muud aegumise peatumise alused
            4. 6.2.4. Peatumise mõju ja lõppemine
          4. 6.3. Aegumise katkemine
    12. Kasutatud lühendid
    13. Soovituslikud allikad