Juura
Peamenüü
Kommenteeritud väljaanded
Tsiviilseadustiku üldosa seadus
E-väljaanded
Lepinguõigus
Ühinguõigus I. Kapitaliühingud
Tsiviilõiguse üldosa
Lepinguvälised võlasuhted
Karistusõigus. Üldosa
Ladina keel juristidele
Sanktsiooniõigus
Keskkonnaõigus
Psühholoogia. Raamat juristile
Paberväljaanded
Tellige
Meist
Kontaktid
Sisenege
Tsiviilõiguse üldosa
Ava otsing
Eessõna
Sisukord
Märksõnastik
Otsi väljaandest
Otsi
Otsida
Külje menüü
Ava
Sulge
Tagasi
Külgriba
EESSÕNA
Esimene osa. Sissejuhatus tsiv ...
Teine osa. Tehingud
Kolmas osa. Isikud
Neljas osa. Esemed
Viies osa . Tähtaeg ja tähtpäe ...
Kasutatud lühendid
Soovituslikud allikad
Külgriba
Esimene osa. Sissejuhatus tsiviilõigusesse ja subjektiivne tsiviilõigus
1. peatükk. Sissejuhatus tsivi ...
2. peatükk. Tsiviilõigussuhe j ...
3. peatükk. Subjektiivsete õig ...
Külgriba
1. peatükk. Sissejuhatus tsiviilõigusesse
1. Eraõigus õiguskorra osana
2. Tsiviilõiguse mõiste ja süs ...
3. Tsiviilõiguse areng ja süst ...
4. Tsiviilõigus ja teised eraõ ...
5. Tsiviilõiguse allikad
6. Tsiviilõiguse kehtivus
7. Tsiviilõiguse tõlgendamine
8. Tsiviilõiguse edasiarendami ...
Külgriba
5. Tsiviilõiguse allikad
5.1. Allikate mõiste ja liigid
5.2. Seadus
5.3. Euroopa Liidu õigus tsivi ...
5.4. Välislepingud
5.5. Tava tsiviilõiguse allika ...
5.6. Kohtupraktika tähendus
Külgriba
6. Tsiviilõiguse kehtivus
6.1. Tsiviilõiguse isikuline j ...
6.2. Tsiviilõiguse ajaline keh ...
Külgriba
7. Tsiviilõiguse tõlgendamine
7.1. Seaduse tõlgendamise mõis ...
7.2. Seaduse tõlgendamise meet ...
7.3. Õigusteadlaste arvamused ...
Külgriba
2. peatükk. Tsiviilõigussuhe ja subjektiivne tsiviilõigus
1. Tsiviilõigussuhe
2. Subjektiivne õigus
3. Nõuded ja vastuväited
Külgriba
1. Tsiviilõigussuhe
1.1. Tsiviilõigussuhte mõiste
1.2. Tsiviilõigussuhte (õigust ...
1.3. Tsiviilõigussuhete liigid
Külgriba
2. Subjektiivne õigus
2.1. Subjektiivse õiguse mõist ...
2.2. Subjektiivse õiguse liigi ...
2.3. Subjektiivne õigus, tsivi ...
2.4. Subjektiivsete õiguste te ...
Külgriba
2.4. Subjektiivsete õiguste tekkimine, muutumine ja lõppemine
2.4.1. Subjektiivsete õiguste ...
2.4.2. Subjektiivsete õiguste ...
Külgriba
3. Nõuded ja vastuväited
3.1. Nõue kui spetsiifiline su ...
3.2. Nõuete tähendus õigusprak ...
3.3. Vastuväited
3.4. Nõuete kontrollimise etap ...
3.5. Nõuete kontrollimise järj ...
3.6. Nõuete paljusus
Külgriba
3.4. Nõuete kontrollimise etapid ning olulisemad nõuete grupid
3.4.1. Nõuete kontrollimise et ...
3.4.2. Võlaõiguslikud nõuded
3.4.3. Asjaõiguslikud nõuded
3.4.4. Perekonna- ja pärimisõi ...
Külgriba
3. peatükk. Subjektiivsete õiguste teostamine ja kaitse
1. Õiguste teostamise ja kaits ...
2. Õiguste teostamise piirid
3. Õiguste kaitsmine isiku end ...
Külgriba
2. Õiguste teostamise piirid
2.1. Õiguste teostamise ajalis ...
2.2. Õiguste lubamatu teostami ...
Külgriba
3. Õiguste kaitsmine isiku enda poolt
3.1. Hädakaitse
3.2. Hädaseisund
3.3. Omaabi
Külgriba
3.1. Hädakaitse
3.1.1. Hädakaitse mõiste
3.1.2. Hädakaitseseisund ja hä ...
3.1.3. Hädakaitse piiride ület ...
Külgriba
3.2. Hädaseisund
3.2.1. Hädaseisundi mõiste ja ...
3.2.2. Kaitse hädaseisund
3.2.3. Ründe hädaseisund
3.2.4. Õiguslikud tagajärjed
Külgriba
Teine osa. Tehingud
4. peatükk. Tehinguõpetuse alu ...
5. peatükk. Tehingute kehtetus
6. peatükk. Esindus
Külgriba
4. peatükk. Tehinguõpetuse alused
1. Privaatautonoomia põhimõte ...
2. Tehingu mõiste ja õiguslik ...
3. Tahteavaldus
4. Tehingute liigid
5. Tingimuslikud tehingud
6. Tehingute tõlgendamine
7. Tehingute tegemine. Lepingu ...
8. Tehingu vorm
Külgriba
3. Tahteavaldus
3.1. Tahteavalduse tegemise vi ...
3.2. Tahteavalduse asendamine ...
3.3. Tahteavalduse tegemine
3.4. Tahteavalduse tagasivõtmi ...
Külgriba
3.1. Tahteavalduse tegemise viisid
3.1.1. Tahteavalduse viisi val ...
3.1.2. Otsene tahteavaldus
3.1.3. Kaudne tahteavaldus
3.1.4. Vaikimine või tegevuset ...
Külgriba
3.3. Tahteavalduse tegemine
3.3.1. Tahteavalduse kehtivaks ...
3.3.2. Kindlale isikule suunat ...
3.3.3. Kindlale isikule suunam ...
3.3.4. Tahteavalduse tegija su ...
Külgriba
3.3.2. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus
3.3.2.1. Kohalviibijale tehtud ...
3.3.2.2. Eemalviibijale tehtud ...
3.3.2.3. Kindlale isikule teht ...
Külgriba
4. Tehingute liigid
4.1. Tehingute liigitamise alu ...
4.2. Ühepoolne ja mitmepoolne ...
4.3. Kohustustehing ja käsutus ...
Külgriba
4.2. Ühepoolne ja mitmepoolne tehing
4.2.1. Ühepoolne tehing
4.2.2. Mitmepoolne tehing
Külgriba
4.2.2. Mitmepoolne tehing
4.2.2.1. Leping
4.2.2.2. Juriidilise isiku org ...
Külgriba
5. Tingimuslikud tehingud
5.1. Tingimusliku tehingu mõis ...
5.2. Edasilükkava tingimusega ...
5.3. Äramuutva tingimusega teh ...
5.4. Hõljumisaeg
5.5. Võimatu tingimus. Seadusv ...
5.6. Tähtajaline tehing
Külgriba
5.4. Hõljumisaeg
5.4.1. Hõljumisaja mõiste
5.4.2. Käsutuse piirangud hõlj ...
5.4.3. Tingimuse saabumise mõj ...
5.4.4. Kahju hüvitamise kohust ...
Külgriba
6. Tehingute tõlgendamine
6.1. Tehingute tõlgendamise ee ...
6.2. Tõlgendamise ese
6.3. Kindlale isikule tehtud t ...
6.4. Määratlemata isikutele te ...
6.5. Avalikkusele tehtud tahte ...
6.6. Seaduse ja tehingu tõlgen ...
Külgriba
7. Tehingute tegemine. Lepingu sõlmimine
7.1. Tehingute tegemine
7.2. Ofert
7.3. Aktsept
Külgriba
7.2. Ofert
7.2.1. Oferdi mõiste
7.2.2. Oferdi siduvus
7.2.3. Oferdi kehtivus ja lõpp ...
Külgriba
7.3. Aktsept
7.3.1. Aktsepti mõiste
7.3.2. Aktsepti andmine
7.3.3. Muudatustega aktsept
7.3.4. Hilinenud aktsept
Külgriba
8. Tehingu vorm
8.1. Vormivabadus
8.2. Vormi liigid
8.3. Tehingu vormi järgimata j ...
Külgriba
8.1. Vormivabadus
8.1.1. Vormivabaduse põhimõte
8.1.2. Vorminõuete funktsiooni ...
8.1.3. Vormivabaduse piirangud
8.1.4. Vorminõude ulatus
Külgriba
8.3. Tehingu vormi järgimata jätmise tagajärjed
8.3.1. Seaduses sätestatud vor ...
8.3.2. Poolte kokkuleppest tul ...
Külgriba
5. peatükk. Tehingute kehtetus
1. Tehingu kehtetuse alused
2. Tühine tehing
3. Tühistatav tehing
4. Tehingu tühisuse ja tühista ...
Külgriba
2. Tühine tehing
2.1. Üldist
2.2. Tehingu tühisus vastuolu ...
2.3. Tehingu tühisus vastuolu ...
2.4. Näilik tehing
2.5. Tühise tehingu kinnitamin ...
2.6. Tehingu ühe osa tühisus
2.7. Käsutuskeeldu rikkuv tehi ...
Külgriba
2.2. Tehingu tühisus vastuolu tõttu seadusest tuleneva keeluga
2.2.1. Seadusest tulenev keeld ...
2.2.2. Tehingu tühisus kui kee ...
Külgriba
2.3. Tehingu tühisus vastuolu tõttu heade kommete või avaliku korraga
2.3.1. Heade kommete ja avalik ...
2.3.2. Heade kommetega vastuol ...
2.3.3. Heade kommete vastased ...
Külgriba
3. Tühistatav tehing
3.1. Tehingu tühistamise mõist ...
3.2. Eksimus
3.3. Pettus
3.4. Ähvardus ja vägivald
3.5. Tühistamise kord
3.6. Tühistatava tehingu kinni ...
Külgriba
3.2. Eksimus
3.2.1. Eksimuse mõiste ja aval ...
3.2.2. Eksimuse olulisus
3.2.3. Teisest poolest tulenev ...
3.2.4. Eksimuse riisiko kandmi ...
3.2.5. Seos muude õiguskaitsev ...
Külgriba
3.2.3. Teisest poolest tulenevad eksimuse tõttu tehtud tehingu tühistamist õigustavad asjaolud
3.2.3.1. Teisest poolest tulen ...
3.2.3.2. Teise poole poolt põh ...
3.2.3.3. Teise poole poolt ära ...
3.2.3.4. Ühine eksimus
Külgriba
3.3. Pettus
3.3.1. Pettuse mõiste ja avald ...
3.3.2. Pettuse mõjul tehtud te ...
3.3.3. Pettuse toimepanemine k ...
3.3.4. Seos muude õiguskaitsev ...
Külgriba
3.4. Ähvardus ja vägivald
3.4.1. Ähvardus ja vägivald ku ...
3.4.2. Ähvardus
3.4.3. Vägivald
Külgriba
3.4.2. Ähvardus
3.4.2.1. Ähvarduse mõiste
3.4.2.2. Ähvarduse õigusvastas ...
Külgriba
4. Tehingu tühisuse ja tühistamise tagajärjed
4.1. Tehingu kehtetus
4.2. Tehingu tagasitäitmine
4.3. Kahju hüvitamise kohustus
Külgriba
6. peatükk. Esindus
1. Üldpõhimõtted
2. Esindamisel tekkivad suhted
3. Esindaja tegutsemine esinda ...
4. Esindusõigus ja selle liigi ...
5. Esindusõiguse sisu ja ulatu ...
6. Esindusõiguse lõppemine
7. Esindusõiguseta esindus
8. Esinduse kuritarvitamine
Külgriba
1. Üldpõhimõtted
1.1. Esindamise mõiste ja tähe ...
1.2. Esindamisega sarnased suh ...
1.3. Esinduse eeldused ja taga ...
Külgriba
1.2. Esindamisega sarnased suhted ja esindamine muudes õiguse valdkondades
1.2.1. Reaalaktide tegemine ja ...
1.2.2. Juriidilise isiku juhto ...
1.2.3. Kaudne esindus
1.2.4. Tahteavalduse edastamin ...
1.2.5. Esindamine avalikus õig ...
Külgriba
2. Esindamisel tekkivad suhted
2.1. Sise- ja välissuhte erist ...
2.2. Esindamisel tekkiv väliss ...
2.3. Esindamise aluseks olev s ...
2.4. Sise- ja välissuhte erist ...
Külgriba
3. Esindaja tegutsemine esindatava nimel
3.1. Üldpõhimõte
3.2. Majandus- või kutsetegevu ...
Külgriba
4. Esindusõigus ja selle liigid
4.1. Esindusõiguse mõiste
4.2. Esindusõiguse tekkimine j ...
4.3. Volitus
Külgriba
4.3. Volitus
4.3.1. Volitus kui esindusõigu ...
4.3.2. Volituse andmine
4.3.3. Volituse tekkimine sead ...
4.4. Seadusjärgne esindusõigus
Külgriba
5. Esindusõiguse sisu ja ulatus
5.1. Esindusõiguse sisu ja ula ...
5.2. Volituse sisu ja ulatus
5.3. Seadusjärgse esindusõigus ...
5.4. Edasivolitamine
Külgriba
6. Esindusõiguse lõppemine
6.1. Volituse lõppemise alused
6.2. Seadusjärgse esindusõigus ...
6.3. Lõppenud esindusõiguse ed ...
Külgriba
6.1. Volituse lõppemise alused
6.1.1. Volituse lõppemise alus ...
6.1.2. Volituse lõppemine esin ...
6.1.3. Volituse lõppemine esin ...
Külgriba
7. Esindusõiguseta esindus
7.1. Esindusõiguseta esinduse ...
7.2. Esindusõiguseta esinduse ...
7.3. Esindusõiguseta esinduse ...
7.4. Esindusõiguseta esindaja ...
Külgriba
7.2. Esindusõiguseta esinduse tagajärjed välises suhtes
7.2.1. Esindusõiguseta esindaj ...
7.2.2. Esindusõiguseta esindaj ...
Külgriba
8. Esinduse kuritarvitamine
8.1. Esindusõiguse kuritarvita ...
8.2. Tehingu tühistamist õigus ...
8.3. Tehingu tühistamise kord ...
Külgriba
Kolmas osa. Isikud
7. peatükk. Füüsiline isik
Külgriba
7. peatükk. Füüsiline isik
1. Isikud tsiviilõiguses, õigu ...
2. Füüsilise isiku õigusvõime
3. Füüsilise isiku teovõime mõ ...
4. Piiratud teovõime
5. Piiratud teovõimega isikute ...
6. Piiratud teovõimega isiku s ...
7. Otsusevõimetu isiku tehing
8. Elukoht ja tegevuskoht
8. peatükk. Juriidiline isik
Külgriba
2. Füüsilise isiku õigusvõime
2.1. Õigusvõime mõiste ja tähe ...
2.2. Õigusvõime ühetaolisus ja ...
2.3. Õigusvõime algus ja lõpp
Külgriba
4. Piiratud teovõime
4.1. Piiratud teovõime tähendu ...
4.2. Vanuse tõttu piiratud teo ...
4.3. Vaimse tervise tõttu piir ...
Külgriba
5. Piiratud teovõimega isikute tehingud
5.1. Üldist
5.2. Piiratud teovõimega isiku ...
5.3. Piiratud teovõimega isiku ...
5.4. Alla 7-aastase alaealise ...
5.5. Kehtetu tehingu tagajärje ...
Külgriba
5.2. Piiratud teovõimega isiku mitmepoolne tehing
52.1. Tehingu tegemine seadusl ...
5.2.2. Mitmepoolsed tehingud, ...
Külgriba
6. Piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja ja tema poolt tehingute tegemine
6.1. Piiratud teovõimega isiku ...
6.2. Seadusliku esindaja poolt ...
Külgriba
7. Otsusevõimetu isiku tehing
7.1. Otsusevõimetuna tehtud te ...
7.2. Tehingu heakskiitmine
Külgriba
8. Elukoht ja tegevuskoht
8.1. Elukoha määramine
8.2. Elukoha tsiviilõiguslik t ...
8.3. Piiratud teovõimega isiku ...
9. Teadmata kadunud isik ja va ...
10. Isiku surnuks tunnistamine
Külgriba
8.3. Piiratud teovõimega isiku elukoht
8.3.1. Alaealise elukoht
8.3.2. Piiratud teovõimega täi ...
8.4. Tegevuskoht
Külgriba
9. Teadmata kadunud isik ja vara hooldus
9.1. Teadmata kadunud isik
9.2. Isiku vara hooldus
Külgriba
10. Isiku surnuks tunnistamine
10.1. Surnuks tunnistamise põh ...
10.2. Surnuks tunnistamise alu ...
10.3. Surnuks tunnistamise kor ...
10.4. Surnuks tunnistatud isik ...
10.5. Surnuks tunnistatud isik ...
10.6. Surma tuvastamine
10.7. Surmaaja muutmine
Külgriba
10.2. Surnuks tunnistamise alused ja tähtajad
10.2.1. Üldine alus ja tähtaeg
10.2.2. Kadunuks jäämine õnnet ...
10.2.3. Kadunuks jäämine sõjat ...
Külgriba
8. peatükk. Juriidiline isik
1. Juriidilise isiku mõiste
1.3. Juriidilise isiku piiritl ...
2. Juriidiliste isikute liigid
3. Juriidilise isiku õigus- ja ...
4. Juriidilise isiku asutamine
5. Juriidilise isiku nimi, asu ...
6. Juriidilise isiku juhtimine
7. Juriidilise isiku organite ...
8. Juriidilise isiku lõppemine
8.4. Nõuete esitamine ja rahul ...
Külgriba
1. Juriidilise isiku mõiste
1.1. Juriidilise isiku mõiste ...
1.2. Juriidilise isiku mõiste ...
Külgriba
2. Juriidiliste isikute liigid
2.1. Juriidilise isiku liigita ...
2.2. Juriidilise isiku täienda ...
2.3. Eraõiguslikud juriidilise ...
2.4. Avalik-õiguslikud juriidi ...
Külgriba
2.3. Eraõiguslikud juriidilised isikud
2.3.1. Üldist
2.3.2. Eraõigusliku juriidilis ...
Külgriba
2.4. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud
2.4.1. Üldist
2.4.2. Riik ja kohaliku omaval ...
2.4.3. Muud avalik-õiguslikud ...
Külgriba
3. Juriidilise isiku õigus- ja teovõime
3.1. Juriidilise isiku õigusvõ ...
3.2. Juriidilise isiku teovõim ...
Külgriba
3.1. Juriidilise isiku õigusvõime
3.1.1. Mõiste
3.1.2. Juriidilise isiku õigus ...
3.1.3. Juriidilise isiku õigus ...
Külgriba
3.2. Juriidilise isiku teovõime
3.2.1. Mõiste
3.2.2. Esindusorgan juriidilis ...
3.2.3. Juriidilise isiku organ ...
Külgriba
3.2.3. Juriidilise isiku organi tegevuse omistamine juriidilisele isikule
3.2.3.1. Üldist
3.2.3.2. Organi poolt tehtud t ...
3.2.3.3. Organi ja muude isiku ...
3.2.3.4. Organi ja muude isiku ...
Külgriba
4. Juriidilise isiku asutamine
4.1. Asutamisvabadus ja asutaj ...
4.2. Eraõigusliku juriidilise ...
4.3. Juriidilise isiku asutami ...
Külgriba
4.3. Juriidilise isiku asutamisdokumendid
4.3.1. Üldist
4.3.2. Asutamisleping ja asuta ...
4.3.3. Põhikiri ja ühingulepin ...
Külgriba
5. Juriidilise isiku nimi, asukoht ja tegevuskoht
5.1. Juriidilise isiku nimi
5.2. Juriidilise isiku asukoht
Külgriba
5.2. Juriidilise isiku asukoht
5.2.1. Asukoha mõiste
5.2.2. Asukoha õiguslik tähend ...
5.3. Tegevuskoht
Külgriba
6. Juriidilise isiku juhtimine
6.1. Mõiste ja organite liigid
6.2. Organite pädevus ja selle ...
6.3. Organi liikmete üldised k ...
6.4. Juriidilise isiku juhtorg ...
6.4.3. Juhtorgani liikme kohus ...
Külgriba
6.3. Organi liikmete üldised kohustused
6.3.1. Üldist
6.3.2. Hea usu põhimõtte sisu ...
6.3.3. Juriidilise isiku organ ...
Külgriba
6.4. Juriidilise isiku juhtorgani liikme suhe juriidilise isikuga
6.4.1. Juriidilise isiku juhto ...
6.4.2. Juhtorgani liikme õigus ...
Külgriba
6.4.3. Juhtorgani liikme kohustused
6.4.3.1. Kohustuste liigid
6.4.3.2. Üldised kohustused
6.4.3.3. Peamised ja spetsiifi ...
6.4.4. Juhtorgani liikme vastu ...
Külgriba
7. Juriidilise isiku organite otsused
7.1. Mõiste
7.2. Otsuse tegemisele suunatu ...
7.3. Otsuse kehtetus
Külgriba
7.3. Otsuse kehtetus
7.3.1. Üldpõhimõtted
7.3.2. Otsuse tühisus
7.3.3. Otsuse kehtetuks tunnis ...
7.3.4. Otsuse tühisuse tuvasta ...
Külgriba
8. Juriidilise isiku lõppemine
8.1. Juriidilise isiku lõpetam ...
8.2. Juriidilise isiku lõpetam ...
8.3. Juriidilise isiku likvide ...
Külgriba
8.2. Juriidilise isiku lõpetamise viisid
8.2.1. Üldist
8.2.2. Juriidilise isiku vabat ...
8.2.3. Juriidilise isiku sundl ...
Külgriba
8.3. Juriidilise isiku likvideerimismenetlus
8.3.1. Üldist
8.3.2. Likvideerija
Külgriba
8.3.2. Likvideerija
8.3.2.1. Likvideerija määramin ...
8.3.2.2. Likvideerija õigused, ...
Külgriba
8.4. Nõuete esitamine ja rahuldamine
8.5. Vara jaotamine
8.6. Juriidilise isiku kui õig ...
8.7. Juriidilise isiku ühinemi ...
Külgriba
8.7. Juriidilise isiku ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine
8.7.1. Üldist
8.7.2. Juriidiliste isikute üh ...
8.7.3. Juriidiliste isikute ja ...
8.7.4. Juriidilise isiku ümber ...
Külgriba
Neljas osa. Esemed
1. Eseme mõiste ja liigid tsiv ...
2. Asjad
3. Kehatud esemed õiguse objek ...
4. Ettevõte
5. Vara
6. Kasu
7. Kulutused esemele
8. Eseme väärtus
Külgriba
2. Asjad
2.1. Asja mõiste
2.2. Asjade liigid
2.3. Asja osad ja päraldised, ...
Külgriba
2.2. Asjade liigid
2.2.1. Kinnisasjad ja vallasas ...
2.2.2. Asendatavad ja asendama ...
2.2.3. Äratarvitatavad ja ärat ...
Külgriba
2.3. Asja osad ja päraldised, asjade kogum
2.3.1. Üldist
2.3.2. Asja osad
2.3.3. Asja päraldised
2.3.4. Asjade kogum
Külgriba
2.3.2. Asja osad
2.3.2.1. Olulised ja mitteolul ...
2.3.2.2. Näivosad
2.3.2.3. Mõttelised osad
Külgriba
Viies osa . Tähtaeg ja tähtpäev ning aegumine
9. peatükk. Tähtaeg ja tähtpäe ...
10. peatükk. Nõuete aegumine
Külgriba
9. peatükk. Tähtaeg ja tähtpäev
1. Tähtaja ja tähtpäeva mõiste
2. Tähtaja liigid
3. Tähtaja ja tähtpäeva määram ...
4. Tähtaja algus
5. Tähtaja lõpp, tähtpäeva mää ...
6. Tähtaja peatumine, katkemin ...
Külgriba
5. Tähtaja lõpp, tähtpäeva määramine
5.1. Üldist
5.2. Aastates, kuudes ja nädal ...
5.3. Päevades arvutatava tähta ...
5.4. Päevast väiksemates ajaüh ...
5.5. Kindla kuupäevaga, sündmu ...
5.6. Erireeglid
Külgriba
10. peatükk. Nõuete aegumine
1. Aegumise mõiste ja tähendus
2. Nõue kui aegumise ese
3. Aegumise õiguslikud tagajär ...
4. Aegumisele tuginemise piira ...
5. Aegumistähtajad
6. Aegumise peatumine ja katke ...
Külgriba
3. Aegumise õiguslikud tagajärjed
3.1. Aegumine kui vastuväide
3.2. Nõude aegumise tähendus k ...
3.3. Aegunud nõude täitmise ja ...
3.4. Aegumise mõju tagatistele
3.5. Õigusjärgluse mõju aegumi ...
Külgriba
5. Aegumistähtajad
5.1. Üldist
5.2. Tehingust tulenevate nõue ...
5.3. Seadusest tulenevate nõue ...
5.4. Erandlikud aegumistähtaja ...
5.5. Kokkuleppevabadus aegumis ...
5.6. Aegumistähtaegade konkure ...
Külgriba
5.2. Tehingust tulenevate nõuete aegumistähtajad
5.2.1. Tehingust tulenevad nõu ...
5.2.2. Reegelaegumistähtaeg
5.2.3. Olulisemad erandid
5.2.4. Nõude aegumine tahtliku ...
Külgriba
5.4. Erandlikud aegumistähtajad
5.4.1. Surma põhjustamise, ter ...
5.4.2. Korduvate kohustuste ja ...
5.4.3. Vindikatsiooninõuete ae ...
5.4.4. Perekonnaõiguslike nõue ...
5.4.5. Pärimisõiguslike nõuete ...
5.4.6. Täitedokumendist tulene ...
5.4.7. Kõrvalkohustuste aegumi ...
Külgriba
5.5. Kokkuleppevabadus aegumistähtaegade muutmiseks
5.5.1. Üldist
5.5.2. Aegumistähtaja kokkulep ...
5.5.3. Aegumistähtaja kokkulep ...
5.5.4. Muud piirangud aegumist ...
5.5.5. Keelatud kokkulepete ta ...
Külgriba
6. Aegumise peatumine ja katkemine
6.1. Üldist
6.2. Aegumise peatumine
6.3. Aegumise katkemine
Külgriba
6.2. Aegumise peatumine
6.2.1. Aegumise peatumine koht ...
6.2.2. Aegumise peatumine täit ...
6.2.3. Muud aegumise peatumise ...
6.2.4. Peatumise mõju ja lõppe ...
EESSÕNA
Esimene osa. Sissejuhatus tsiviilõigusesse ja subjektiivne tsiviilõigus
1. peatükk. Sissejuhatus tsiviilõigusesse
1. Eraõigus õiguskorra osana
2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem. Üldosa tähendus
3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis
4. Tsiviilõigus ja teised eraõiguse valdkonnad
5. Tsiviilõiguse allikad
5.1. Allikate mõiste ja liigid
5.2. Seadus
5.3. Euroopa Liidu õigus tsiviilõiguse allikana
5.4. Välislepingud
5.5. Tava tsiviilõiguse allikana
5.6. Kohtupraktika tähendus
6. Tsiviilõiguse kehtivus
6.1. Tsiviilõiguse isikuline ja territoriaalne kehtivus
6.2. Tsiviilõiguse ajaline kehtivus
7. Tsiviilõiguse tõlgendamine
7.1. Seaduse tõlgendamise mõiste ja eesmärk
7.2. Seaduse tõlgendamise meetodid
7.3. Õigusteadlaste arvamused ja teiste riikide praktika
8. Tsiviilõiguse edasiarendamine analoogia kaudu
2. peatükk. Tsiviilõigussuhe ja subjektiivne tsiviilõigus
1. Tsiviilõigussuhe
1.1. Tsiviilõigussuhte mõiste
1.2. Tsiviilõigussuhte (õiguste ja kohustuste) tekkimise alused
1.3. Tsiviilõigussuhete liigid
2. Subjektiivne õigus
2.1. Subjektiivse õiguse mõiste
2.2. Subjektiivse õiguse liigid
2.3. Subjektiivne õigus, tsiviilõigussuhe ja kohustus
2.4. Subjektiivsete õiguste tekkimine, muutumine ja lõppemine
2.4.1. Subjektiivsete õiguste tekkimine. Õigusjärglus
2.4.2. Subjektiivsete õiguste muutumine ja lõppemine
3. Nõuded ja vastuväited
3.1. Nõue kui spetsiifiline subjektiivne õigus
3.2. Nõuete tähendus õiguspraktikas ja kaasusülesannete lahendamisel
3.3. Vastuväited
3.4. Nõuete kontrollimise etapid ning olulisemad nõuete grupid
3.4.1. Nõuete kontrollimise etapid ja nõuete liigitus
3.4.2. Võlaõiguslikud nõuded
3.4.3. Asjaõiguslikud nõuded
3.4.4. Perekonna- ja pärimisõiguslikud nõuded
3.5. Nõuete kontrollimise järjekord
3.6. Nõuete paljusus
3. peatükk. Subjektiivsete õiguste teostamine ja kaitse
1. Õiguste teostamise ja kaitse põhimõtted
2. Õiguste teostamise piirid
2.1. Õiguste teostamise ajalised piirid
2.2. Õiguste lubamatu teostamine
3. Õiguste kaitsmine isiku enda poolt
3.1. Hädakaitse
3.1.1. Hädakaitse mõiste
3.1.2. Hädakaitseseisund ja hädakaitsetoiming
3.1.3. Hädakaitse piiride ületamine
3.2. Hädaseisund
3.2.1. Hädaseisundi mõiste ja liigid
3.2.2. Kaitse hädaseisund
3.2.3. Ründe hädaseisund
3.2.4. Õiguslikud tagajärjed
3.3. Omaabi
Teine osa. Tehingud
4. peatükk. Tehinguõpetuse alused
1. Privaatautonoomia põhimõte ja lepinguvabadus
2. Tehingu mõiste ja õiguslik tähendus
3. Tahteavaldus
3.1. Tahteavalduse tegemise viisid
3.1.1. Tahteavalduse viisi valiku vabadus
3.1.2. Otsene tahteavaldus
3.1.3. Kaudne tahteavaldus
3.1.4. Vaikimine või tegevusetus tahteavaldusena
3.2. Tahteavalduse asendamine kohtulahendiga
3.3. Tahteavalduse tegemine
3.3.1. Tahteavalduse kehtivaks muutmine
3.3.2. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus
3.3.2.1. Kohalviibijale tehtud tahteavaldus
3.3.2.2. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus
3.3.2.3. Kindlale isikule tehtud tahteavalduse sisu
3.3.3. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus
3.3.4. Tahteavalduse tegija surm või piiratud teovõime
3.4. Tahteavalduse tagasivõtmine
4. Tehingute liigid
4.1. Tehingute liigitamise alused
4.2. Ühepoolne ja mitmepoolne tehing
4.2.1. Ühepoolne tehing
4.2.2. Mitmepoolne tehing
4.2.2.1. Leping
4.2.2.2. Juriidilise isiku organi otsused
4.3. Kohustustehing ja käsutustehing. Kausaalne ja abstraktne tehing
5. Tingimuslikud tehingud
5.1. Tingimusliku tehingu mõiste
5.2. Edasilükkava tingimusega tehing
5.3. Äramuutva tingimusega tehing
5.4. Hõljumisaeg
5.4.1. Hõljumisaja mõiste
5.4.2. Käsutuse piirangud hõljumisajal
5.4.3. Tingimuse saabumise mõjutamise piirangud
5.4.4. Kahju hüvitamise kohustus
5.5. Võimatu tingimus. Seadusvastane tingimus. Paratamatu tingimus
5.6. Tähtajaline tehing
6. Tehingute tõlgendamine
6.1. Tehingute tõlgendamise eesmärk ja mõiste
6.2. Tõlgendamise ese
6.3. Kindlale isikule tehtud tahteavalduse tõlgendamine
6.4. Määratlemata isikutele tehtud tahteavalduste tõlgendamine
6.5. Avalikkusele tehtud tahteavalduste tõlgendamine
6.6. Seaduse ja tehingu tõlgendamise erisused ja sarnasused
7. Tehingute tegemine. Lepingu sõlmimine
7.1. Tehingute tegemine
7.2. Ofert
7.2.1. Oferdi mõiste
7.2.2. Oferdi siduvus
7.2.3. Oferdi kehtivus ja lõppemine
7.3. Aktsept
7.3.1. Aktsepti mõiste
7.3.2. Aktsepti andmine
7.3.3. Muudatustega aktsept
7.3.4. Hilinenud aktsept
8. Tehingu vorm
8.1. Vormivabadus
8.1.1. Vormivabaduse põhimõte
8.1.2. Vorminõuete funktsioonid
8.1.3. Vormivabaduse piirangud
8.1.4. Vorminõude ulatus
8.2. Vormi liigid
8.3. Tehingu vormi järgimata jätmise tagajärjed
8.3.1. Seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise tagajärjed
8.3.2. Poolte kokkuleppest tuleneva vorminõude järgimata jätmise tagajärjed
5. peatükk. Tehingute kehtetus
1. Tehingu kehtetuse alused
2. Tühine tehing
2.1. Üldist
2.2. Tehingu tühisus vastuolu tõttu seadusest tuleneva keeluga
2.2.1. Seadusest tulenev keeld kui tehingu tühisuse alus
2.2.2. Tehingu tühisus kui keelu eesmärk
2.3. Tehingu tühisus vastuolu tõttu heade kommete või avaliku korraga
2.3.1. Heade kommete ja avaliku korra mõiste
2.3.2. Heade kommetega vastuolu õiguslik tähendus
2.3.3. Heade kommete vastased tehingud (juhtumite grupid)
2.4. Näilik tehing
2.5. Tühise tehingu kinnitamine
2.6. Tehingu ühe osa tühisus
2.7. Käsutuskeeldu rikkuv tehing
3. Tühistatav tehing
3.1. Tehingu tühistamise mõiste ja alused
3.2. Eksimus
3.2.1. Eksimuse mõiste ja avaldumisvormid
3.2.2. Eksimuse olulisus
3.2.3. Teisest poolest tulenevad eksimuse tõttu tehtud tehingu tühistamist õigustavad asjaolud
3.2.3.1. Teisest poolest tulenevate asjaolude tähendus
3.2.3.2. Teise poole poolt põhjustatud eksimus
3.2.3.3. Teise poole poolt äratuntud eksimus
3.2.3.4. Ühine eksimus
3.2.4. Eksimuse riisiko kandmine kui tühistamisõigust välistav asjaolu
3.2.5. Seos muude õiguskaitsevahenditega
3.3. Pettus
3.3.1. Pettuse mõiste ja avaldusvormid
3.3.2. Pettuse mõjul tehtud tehingu tühistamise õigus
3.3.3. Pettuse toimepanemine kolmanda isiku poolt
3.3.4. Seos muude õiguskaitsevahenditega
3.4. Ähvardus ja vägivald
3.4.1. Ähvardus ja vägivald kui tehingu tühistamise alused
3.4.2. Ähvardus
3.4.2.1. Ähvarduse mõiste
3.4.2.2. Ähvarduse õigusvastasus
3.4.3. Vägivald
3.5. Tühistamise kord
3.6. Tühistatava tehingu kinnitamine
4. Tehingu tühisuse ja tühistamise tagajärjed
4.1. Tehingu kehtetus
4.2. Tehingu tagasitäitmine
4.3. Kahju hüvitamise kohustus
6. peatükk. Esindus
1. Üldpõhimõtted
1.1. Esindamise mõiste ja tähendus
1.2. Esindamisega sarnased suhted ja esindamine muudes õiguse valdkondades
1.2.1. Reaalaktide tegemine ja võõra õiguse teostamine oma nimel
1.2.2. Juriidilise isiku juhtorgani liikmete tegevus
1.2.3. Kaudne esindus
1.2.4. Tahteavalduse edastamine teise isiku kaudu (käskjalg)
1.2.5. Esindamine avalikus õiguses ja menetlusõiguses
1.3. Esinduse eeldused ja tagajärjed
2. Esindamisel tekkivad suhted
2.1. Sise- ja välissuhte eristamine
2.2. Esindamisel tekkiv välissuhe
2.3. Esindamise aluseks olev suhe ehk esindatava ja esindaja sisesuhe
2.4. Sise- ja välissuhte eristamise tähendus
3. Esindaja tegutsemine esindatava nimel
3.1. Üldpõhimõte
3.2. Majandus- või kutsetegevuses tegutseja esindamise erisused
4. Esindusõigus ja selle liigid
4.1. Esindusõiguse mõiste
4.2. Esindusõiguse tekkimine ja liigid
4.3. Volitus
4.3.1. Volitus kui esindusõiguse liik
4.3.2. Volituse andmine
4.3.3. Volituse tekkimine seaduse alusel
4.4. Seadusjärgne esindusõigus
5. Esindusõiguse sisu ja ulatus
5.1. Esindusõiguse sisu ja ulatuse tähendus
5.2. Volituse sisu ja ulatus
5.3. Seadusjärgse esindusõiguse ulatus
5.4. Edasivolitamine
6. Esindusõiguse lõppemine
6.1. Volituse lõppemise alused
6.1.1. Volituse lõppemise aluste määratlemine
6.1.2. Volituse lõppemine esindatava ning esindaja tegevuse tulemusena
6.1.3. Volituse lõppemine esindatava või esindaja surma, teovõime kaotuse või pankroti tõttu
6.2. Seadusjärgse esindusõiguse lõppemise alused
6.3. Lõppenud esindusõiguse edasikehtivus
7. Esindusõiguseta esindus
7.1. Esindusõiguseta esinduse mõiste
7.2. Esindusõiguseta esinduse tagajärjed välises suhtes
7.2.1. Esindusõiguseta esindaja mitmepoolne tehing
7.2.2. Esindusõiguseta esindaja ühepoolne tehing
7.3. Esindusõiguseta esinduse tagajärjed sisesuhtes
7.4. Esindusõiguseta esindaja ja kolmanda isiku vaheline suhe
8. Esinduse kuritarvitamine
8.1. Esindusõiguse kuritarvitamise avaldusvormid
8.2. Tehingu tühistamist õigustavad asjaolud
8.3. Tehingu tühistamise kord ning tagajärjed
Kolmas osa. Isikud
7. peatükk. Füüsiline isik
1. Isikud tsiviilõiguses, õigussubjektsuse mõiste
2. Füüsilise isiku õigusvõime
2.1. Õigusvõime mõiste ja tähendus
2.2. Õigusvõime ühetaolisus ja piiramatus
2.3. Õigusvõime algus ja lõpp
3. Füüsilise isiku teovõime mõiste ja tähendus
4. Piiratud teovõime
4.1. Piiratud teovõime tähendus ja alused
4.2. Vanuse tõttu piiratud teovõimega isikud
4.3. Vaimse tervise tõttu piiratud teovõimega isikud
5. Piiratud teovõimega isikute tehingud
5.1. Üldist
5.2. Piiratud teovõimega isiku mitmepoolne tehing
52.1. Tehingu tegemine seadusliku esindaja nõusolekul
5.2.2. Mitmepoolsed tehingud, mida piiratud teovõimega isik saab ise kehtivalt teha
5.3. Piiratud teovõimega isiku ühepoolne tehing
5.4. Alla 7-aastase alaealise tehing
5.5. Kehtetu tehingu tagajärjed
6. Piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja ja tema poolt tehingute tegemine
6.1. Piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja
6.2. Seadusliku esindaja poolt tehingute tegemine
7. Otsusevõimetu isiku tehing
7.1. Otsusevõimetuna tehtud tehing
7.2. Tehingu heakskiitmine
8. Elukoht ja tegevuskoht
8.1. Elukoha määramine
8.2. Elukoha tsiviilõiguslik tähendus
8.3. Piiratud teovõimega isiku elukoht
8.3.1. Alaealise elukoht
8.3.2. Piiratud teovõimega täisealise isiku elukoht
8.4. Tegevuskoht
9. Teadmata kadunud isik ja vara hooldus
9.1. Teadmata kadunud isik
9.2. Isiku vara hooldus
10. Isiku surnuks tunnistamine
10.1. Surnuks tunnistamise põhjus ja tagajärjed
10.2. Surnuks tunnistamise alused ja tähtajad
10.2.1. Üldine alus ja tähtaeg
10.2.2. Kadunuks jäämine õnnetusjuhtumi tagajärjel
10.2.3. Kadunuks jäämine sõjategevuse või loodusõnnetuse tagajärjel
10.3. Surnuks tunnistamise kord
10.4. Surnuks tunnistatud isiku surmaaeg
10.5. Surnuks tunnistatud isiku elusolek
10.6. Surma tuvastamine
10.7. Surmaaja muutmine
8. peatükk. Juriidiline isik
1. Juriidilise isiku mõiste
1.1. Juriidilise isiku mõiste kehtivas õiguses
1.2. Juriidilise isiku mõiste olulisemad teoreetilised käsitlused
1.3. Juriidilise isiku piiritlemine teistest sarnastest ühendustest
2. Juriidiliste isikute liigid
2.1. Juriidilise isiku liigitamine eraõiguslikuks ja avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks
2.2. Juriidilise isiku täiendavad liigitamise võimalused
2.3. Eraõiguslikud juriidilised isikud
2.3.1. Üldist
2.3.2. Eraõigusliku juriidilise isiku liikide põhitunnused
2.4. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud
2.4.1. Üldist
2.4.2. Riik ja kohaliku omavalitsuse üksus avalik-õigusliku juriidilise isikuna
2.4.3. Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud
3. Juriidilise isiku õigus- ja teovõime
3.1. Juriidilise isiku õigusvõime
3.1.1. Mõiste
3.1.2. Juriidilise isiku õigusvõime tekkimine ja lõppemine
3.1.3. Juriidilise isiku õigusvõime seotus tema eesmärgiga ja tehingute tegemine
3.2. Juriidilise isiku teovõime
3.2.1. Mõiste
3.2.2. Esindusorgan juriidilise isiku teovõime realiseerijana
3.2.3. Juriidilise isiku organi tegevuse omistamine juriidilisele isikule
3.2.3.1. Üldist
3.2.3.2. Organi poolt tehtud tehingu omistamine juriidilisele isikule, juriidilise isiku esindusõiguse piirangud
3.2.3.3. Organi ja muude isikute poolt toime pandud õigusvastase käitumise tagajärgede omistamine juriidilisele isikule
3.2.3.4. Organi ja muude isikute teadmise omistamine juriidilisele isikule
4. Juriidilise isiku asutamine
4.1. Asutamisvabadus ja asutajad
4.2. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamisstaadiumid ning registrikanne
4.3. Juriidilise isiku asutamisdokumendid
4.3.1. Üldist
4.3.2. Asutamisleping ja asutamisotsus
4.3.3. Põhikiri ja ühinguleping
5. Juriidilise isiku nimi, asukoht ja tegevuskoht
5.1. Juriidilise isiku nimi
5.2. Juriidilise isiku asukoht
5.2.1. Asukoha mõiste
5.2.2. Asukoha õiguslik tähendus ja muutmine
5.3. Tegevuskoht
6. Juriidilise isiku juhtimine
6.1. Mõiste ja organite liigid
6.2. Organite pädevus ja selle üleandmise keeld
6.3. Organi liikmete üldised kohustused
6.3.1. Üldist
6.3.2. Hea usu põhimõtte sisu organi liikmete omavahelistes suhetes
6.3.3. Juriidilise isiku organi liikme õiguste üleandmise keeld
6.4. Juriidilise isiku juhtorgani liikme suhe juriidilise isikuga
6.4.1. Juriidilise isiku juhtorgani liikmele esitatavad nõuded
6.4.2. Juhtorgani liikme õigussuhte alused
6.4.3. Juhtorgani liikme kohustused
6.4.3.1. Kohustuste liigid
6.4.3.2. Üldised kohustused
6.4.3.3. Peamised ja spetsiifilised kohustused
6.4.4. Juhtorgani liikme vastutus
7. Juriidilise isiku organite otsused
7.1. Mõiste
7.2. Otsuse tegemisele suunatud tahteavaldus ja selle kehtivus
7.3. Otsuse kehtetus
7.3.1. Üldpõhimõtted
7.3.2. Otsuse tühisus
7.3.3. Otsuse kehtetuks tunnistamine
7.3.4. Otsuse tühisuse tuvastamise ja kehtetuks tunnistamise tingimused ja kord ning otsuse mõju
8. Juriidilise isiku lõppemine
8.1. Juriidilise isiku lõpetamise ja likvideerimise mõiste
8.2. Juriidilise isiku lõpetamise viisid
8.2.1. Üldist
8.2.2. Juriidilise isiku vabatahtlik lõpetamine
8.2.3. Juriidilise isiku sundlõpetamine
8.3. Juriidilise isiku likvideerimismenetlus
8.3.1. Üldist
8.3.2. Likvideerija
8.3.2.1. Likvideerija määramine ja tagasikutsumine
8.3.2.2. Likvideerija õigused, kohustused ja vastutus
8.4. Nõuete esitamine ja rahuldamine
8.5. Vara jaotamine
8.6. Juriidilise isiku kui õigussubjekti lõppemine
8.7. Juriidilise isiku ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine
8.7.1. Üldist
8.7.2. Juriidiliste isikute ühinemine
8.7.3. Juriidiliste isikute jagunemine
8.7.4. Juriidilise isiku ümberkujundamine
Neljas osa. Esemed
1. Eseme mõiste ja liigid tsiviilõiguses
2. Asjad
2.1. Asja mõiste
2.2. Asjade liigid
2.2.1. Kinnisasjad ja vallasasjad
2.2.2. Asendatavad ja asendamatud asjad ning liigitunnustega ja individuaalsed asjad
2.2.3. Äratarvitatavad ja äratarvitamatud asjad
2.3. Asja osad ja päraldised, asjade kogum
2.3.1. Üldist
2.3.2. Asja osad
2.3.2.1. Olulised ja mitteolulised osad
2.3.2.2. Näivosad
2.3.2.3. Mõttelised osad
2.3.3. Asja päraldised
2.3.4. Asjade kogum
3. Kehatud esemed õiguse objektina
4. Ettevõte
5. Vara
6. Kasu
7. Kulutused esemele
8. Eseme väärtus
Viies osa . Tähtaeg ja tähtpäev ning aegumine
9. peatükk. Tähtaeg ja tähtpäev
1. Tähtaja ja tähtpäeva mõiste
2. Tähtaja liigid
3. Tähtaja ja tähtpäeva määramise võimalused
4. Tähtaja algus
5. Tähtaja lõpp, tähtpäeva määramine
5.1. Üldist
5.2. Aastates, kuudes ja nädalates arvutatava tähtaja möödumine
5.3. Päevades arvutatava tähtaja möödumine
5.4. Päevast väiksemates ajaühikutes (tundides, minutites jms) arvutatava tähtaja möödumine
5.5. Kindla kuupäevaga, sündmusega või kellaajaga määratud tähtpäeva saabumine
5.6. Erireeglid
6. Tähtaja peatumine, katkemine, pikendamine ja ennistamine
10. peatükk. Nõuete aegumine
1. Aegumise mõiste ja tähendus
2. Nõue kui aegumise ese
3. Aegumise õiguslikud tagajärjed
3.1. Aegumine kui vastuväide
3.2. Nõude aegumise tähendus kohtumenetluses või muus sarnases menetluses
3.3. Aegunud nõude täitmise ja tunnustamise tähendus
3.4. Aegumise mõju tagatistele
3.5. Õigusjärgluse mõju aegumisele
4. Aegumisele tuginemise piirangud
5. Aegumistähtajad
5.1. Üldist
5.2. Tehingust tulenevate nõuete aegumistähtajad
5.2.1. Tehingust tulenevad nõuded
5.2.2. Reegelaegumistähtaeg
5.2.3. Olulisemad erandid
5.2.4. Nõude aegumine tahtliku rikkumise korral
5.3. Seadusest tulenevate nõuete aegumistähtajad
5.4. Erandlikud aegumistähtajad
5.4.1. Surma põhjustamise, tervise kahjustamise või vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise nõuete aegumine
5.4.2. Korduvate kohustuste ja ülapidamiskohustuste täitmisele suunatud nõuete aegumine
5.4.3. Vindikatsiooninõuete aegumine
5.4.4. Perekonnaõiguslike nõuete aegumine
5.4.5. Pärimisõiguslike nõuete aegumine
5.4.6. Täitedokumendist tulenevate nõuete aegumine
5.4.7. Kõrvalkohustuste aegumine koos põhinõudega
5.5. Kokkuleppevabadus aegumistähtaegade muutmiseks
5.5.1. Üldist
5.5.2. Aegumistähtaja kokkuleppel “kergendamise” piirid
5.5.3. Aegumistähtaja kokkuleppel “raskendamise” piirid
5.5.4. Muud piirangud aegumist puudutavatele kokkulepetele
5.5.5. Keelatud kokkulepete tagajärjed
5.6. Aegumistähtaegade konkurents
6. Aegumise peatumine ja katkemine
6.1. Üldist
6.2. Aegumise peatumine
6.2.1. Aegumise peatumine kohtumenetluse ajal
6.2.2. Aegumise peatumine täitmiseks täiendava tähtaja andmisel, läbirääkimiste või kohtuvälise menetlemise ajaks
6.2.3. Muud aegumise peatumise alused
6.2.4. Peatumise mõju ja lõppemine
6.3. Aegumise katkemine
Kasutatud lühendid
Soovituslikud allikad
Sisenege Juuraveebi
Valige sobiv viis:
ID-kaart
Mobiil-ID
Smart-ID
ID kaart
Sisenege ID-kaardiga
Kui teil ei ole kasutajakontot
Registreeruge
Mobiil ID
Telefoninumber *
Isikukood *
Sisenege
Smart-ID
Isikukood *
Sisenege