Tsiviilõiguse üldosa

Ava otsing
Otsige

Teine osa. Tehingud

Sisu lugemiseks peab teil olema kehtiv tellimus ning juurdepääsuks sisenege Smart-ID, Mobiil-ID või ID-kaardiga.

Registreeruge siin
    1. 4. peatükk. Tehinguõpetuse alused
      1. 1. Privaatautonoomia põhimõte ja lepinguvabadus
      2. 2. Tehingu mõiste ja õiguslik tähendus
      3. 3. Tahteavaldus
        1. 3.1. Tahteavalduse tegemise viisid
          1. 3.1.1. Tahteavalduse viisi valiku vabadus
          2. 3.1.2. Otsene tahteavaldus
          3. 3.1.3. Kaudne tahteavaldus
          4. 3.1.4. Vaikimine või tegevusetus tahteavaldusena
        3. 3.2. Tahteavalduse asendamine kohtulahendiga
        4. 3.3. Tahteavalduse tegemine
          1. 3.3.1. Tahteavalduse kehtivaks muutmine
          2. 3.3.2. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus
            1. 3.3.2.1. Kohalviibijale tehtud tahteavaldus
            2. 3.3.2.2. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus
            3. 3.3.2.3. Kindlale isikule tehtud tahteavalduse sisu
          4. 3.3.3. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus
          5. 3.3.4. Tahteavalduse tegija surm või piiratud teovõime
        6. 3.4. Tahteavalduse tagasivõtmine
      5. 4. Tehingute liigid
        1. 4.1. Tehingute liigitamise alused
        2. 4.2. Ühepoolne ja mitmepoolne tehing
          1. 4.2.1. Ühepoolne tehing
          2. 4.2.2. Mitmepoolne tehing
            1. 4.2.2.1. Leping
            2. 4.2.2.2. Juriidilise isiku organi otsused
        4. 4.3. Kohustustehing ja käsutustehing. Kausaalne ja abstraktne tehing
      7. 5. Tingimuslikud tehingud
        1. 5.1. Tingimusliku tehingu mõiste
        2. 5.2. Edasilükkava tingimusega tehing
        3. 5.3. Äramuutva tingimusega tehing
        4. 5.4. Hõljumisaeg
          1. 5.4.1. Hõljumisaja mõiste
          2. 5.4.2. Käsutuse piirangud hõljumisajal
          3. 5.4.3. Tingimuse saabumise mõjutamise piirangud
          4. 5.4.4. Kahju hüvitamise kohustus
        6. 5.5. Võimatu tingimus. Seadusvastane tingimus. Paratamatu tingimus
        7. 5.6. Tähtajaline tehing
      9. 6. Tehingute tõlgendamine
        1. 6.1. Tehingute tõlgendamise eesmärk ja mõiste
        2. 6.2. Tõlgendamise ese
        3. 6.3. Kindlale isikule tehtud tahteavalduse tõlgendamine
        4. 6.4. Määratlemata isikutele tehtud tahteavalduste tõlgendamine
        5. 6.5. Avalikkusele tehtud tahteavalduste tõlgendamine
        6. 6.6. Seaduse ja tehingu tõlgendamise erisused ja sarnasused
      11. 7. Tehingute tegemine. Lepingu sõlmimine
        1. 7.1. Tehingute tegemine
        2. 7.2. Ofert
          1. 7.2.1. Oferdi mõiste
          2. 7.2.2. Oferdi siduvus
          3. 7.2.3. Oferdi kehtivus ja lõppemine
        4. 7.3. Aktsept
          1. 7.3.1. Aktsepti mõiste
          2. 7.3.2. Aktsepti andmine
          3. 7.3.3. Muudatustega aktsept
          4. 7.3.4. Hilinenud aktsept
      13. 8. Tehingu vorm
        1. 8.1. Vormivabadus
          1. 8.1.1. Vormivabaduse põhimõte
          2. 8.1.2. Vorminõuete funktsioonid
          3. 8.1.3. Vormivabaduse piirangud
          4. 8.1.4. Vorminõude ulatus
        3. 8.2. Vormi liigid
        4. 8.3. Tehingu vormi järgimata jätmise tagajärjed
          1. 8.3.1. Seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise tagajärjed
          2. 8.3.2. Poolte kokkuleppest tuleneva vorminõude järgimata jätmise tagajärjed
    3. 5. peatükk. Tehingute kehtetus
      1. 1. Tehingu kehtetuse alused
      2. 2. Tühine tehing
        1. 2.1. Üldist
        2. 2.2. Tehingu tühisus vastuolu tõttu seadusest tuleneva keeluga
          1. 2.2.1. Seadusest tulenev keeld kui tehingu tühisuse alus
          2. 2.2.2. Tehingu tühisus kui keelu eesmärk
        4. 2.3. Tehingu tühisus vastuolu tõttu heade kommete või avaliku korraga
          1. 2.3.1. Heade kommete ja avaliku korra mõiste
          2. 2.3.2. Heade kommetega vastuolu õiguslik tähendus
          3. 2.3.3. Heade kommete vastased tehingud (juhtumite grupid)
        6. 2.4. Näilik tehing
        7. 2.5. Tühise tehingu kinnitamine
        8. 2.6. Tehingu ühe osa tühisus
        9. 2.7. Käsutuskeeldu rikkuv tehing
      4. 3. Tühistatav tehing
        1. 3.1. Tehingu tühistamise mõiste ja alused
        2. 3.2. Eksimus
          1. 3.2.1. Eksimuse mõiste ja avaldumisvormid
          2. 3.2.2. Eksimuse olulisus
          3. 3.2.3. Teisest poolest tulenevad eksimuse tõttu tehtud tehingu tühistamist õigustavad asjaolud
            1. 3.2.3.1. Teisest poolest tulenevate asjaolude tähendus
            2. 3.2.3.2. Teise poole poolt põhjustatud eksimus
            3. 3.2.3.3. Teise poole poolt äratuntud eksimus
            4. 3.2.3.4. Ühine eksimus
          5. 3.2.4. Eksimuse riisiko kandmine kui tühistamisõigust välistav asjaolu
          6. 3.2.5. Seos muude õiguskaitsevahenditega
        4. 3.3. Pettus
          1. 3.3.1. Pettuse mõiste ja avaldusvormid
          2. 3.3.2. Pettuse mõjul tehtud tehingu tühistamise õigus
          3. 3.3.3. Pettuse toimepanemine kolmanda isiku poolt
          4. 3.3.4. Seos muude õiguskaitsevahenditega
        6. 3.4. Ähvardus ja vägivald
          1. 3.4.1. Ähvardus ja vägivald kui tehingu tühistamise alused
          2. 3.4.2. Ähvardus
            1. 3.4.2.1. Ähvarduse mõiste
            2. 3.4.2.2. Ähvarduse õigusvastasus
          4. 3.4.3. Vägivald
        8. 3.5. Tühistamise kord
        9. 3.6. Tühistatava tehingu kinnitamine
      6. 4. Tehingu tühisuse ja tühistamise tagajärjed
        1. 4.1. Tehingu kehtetus
        2. 4.2. Tehingu tagasitäitmine
        3. 4.3. Kahju hüvitamise kohustus
    5. 6. peatükk. Esindus
      1. 1. Üldpõhimõtted
        1. 1.1. Esindamise mõiste ja tähendus
        2. 1.2. Esindamisega sarnased suhted ja esindamine muudes õiguse valdkondades
          1. 1.2.1. Reaalaktide tegemine ja võõra õiguse teostamine oma nimel
          2. 1.2.2. Juriidilise isiku juhtorgani liikmete tegevus
          3. 1.2.3. Kaudne esindus
          4. 1.2.4. Tahteavalduse edastamine teise isiku kaudu (käskjalg)
          5. 1.2.5. Esindamine avalikus õiguses ja menetlusõiguses
        4. 1.3. Esinduse eeldused ja tagajärjed
      3. 2. Esindamisel tekkivad suhted
        1. 2.1. Sise- ja välissuhte eristamine
        2. 2.2. Esindamisel tekkiv välissuhe
        3. 2.3. Esindamise aluseks olev suhe ehk esindatava ja esindaja sisesuhe
        4. 2.4. Sise- ja välissuhte eristamise tähendus
      5. 3. Esindaja tegutsemine esindatava nimel
        1. 3.1. Üldpõhimõte
        2. 3.2. Majandus- või kutsetegevuses tegutseja esindamise erisused
      7. 4. Esindusõigus ja selle liigid
        1. 4.1. Esindusõiguse mõiste
        2. 4.2. Esindusõiguse tekkimine ja liigid
        3. 4.3. Volitus
          1. 4.3.1. Volitus kui esindusõiguse liik
          2. 4.3.2. Volituse andmine
          3. 4.3.3. Volituse tekkimine seaduse alusel
          4. 4.4. Seadusjärgne esindusõigus
      9. 5. Esindusõiguse sisu ja ulatus
        1. 5.1. Esindusõiguse sisu ja ulatuse tähendus
        2. 5.2. Volituse sisu ja ulatus
        3. 5.3. Seadusjärgse esindusõiguse ulatus
        4. 5.4. Edasivolitamine
      11. 6. Esindusõiguse lõppemine
        1. 6.1. Volituse lõppemise alused
          1. 6.1.1. Volituse lõppemise aluste määratlemine
          2. 6.1.2. Volituse lõppemine esindatava ning esindaja tegevuse tulemusena
          3. 6.1.3. Volituse lõppemine esindatava või esindaja surma, teovõime kaotuse või pankroti tõttu
        3. 6.2. Seadusjärgse esindusõiguse lõppemise alused
        4. 6.3. Lõppenud esindusõiguse edasikehtivus
      13. 7. Esindusõiguseta esindus
        1. 7.1. Esindusõiguseta esinduse mõiste
        2. 7.2. Esindusõiguseta esinduse tagajärjed välises suhtes
          1. 7.2.1. Esindusõiguseta esindaja mitmepoolne tehing
          2. 7.2.2. Esindusõiguseta esindaja ühepoolne tehing
        4. 7.3. Esindusõiguseta esinduse tagajärjed sisesuhtes
        5. 7.4. Esindusõiguseta esindaja ja kolmanda isiku vaheline suhe
      15. 8. Esinduse kuritarvitamine
        1. 8.1. Esindusõiguse kuritarvitamise avaldusvormid
        2. 8.2. Tehingu tühistamist õigustavad asjaolud
        3. 8.3. Tehingu tühistamise kord ning tagajärjed